Kes on Sander Luuk?

KES ON SANDER LUUK?

MUSTAMÄE KATSUMUSED

Sander sündis ja kasvas üles Tallinnas, Mustamäel. Põhikoolis oli ta sportlik ning mängis Mustamäe klubis käsipalli kuid koolikiusamise tõttu lõppes see juba 13-14 aastaselt. Sanderi sõnul on ta kiusajatele andestanud ning loodab, et klassivennad on nüüdseks midagi sellest õppinud.

Varateismelisena oli Sander probleemne nooruk nagu ka paljud teised, kes Mustamäel üles kasvasid ja elasid. Olelusvõitlus, tugevam jääb ellu, alkohol ning massikaklused olid igapäevane osa elust. Sander jäi klassi kordama, nii tervislike põhjuste kui ka halbade kommete tõttu. Ta ei meenuta tihti vanu aegu ja on sellega nüüdseks leppinud. See on osa temast. Aastal 2000, kui Sander oli 16 aastane, avastas ta enda jaoks punk-rocki.

Sander on alati maininud, et punk-rock päästis ta elu. Tänu sellele vabanes ta halbadest kommetest ning sõpradest. Paljud nendest "halbadest sõpradest" on nüüdseks kuus jalga mulla all. Ja ülejäänud teda enam ei huvita.

Sander kuulas kohalikku punk-rocki, kust ta leidis tee välismaa bändideni. See inspireeris teda ostma aastal 2004 Milleniumi drum kiti, mis maksis tollal 4000 krooni. Trummid viis Sander oma Mustamäe paneelelamusse, kus tema uus hobi leidis kiire lõpu juba kaks nädalat hiljem. Majarahvas oli vihane. Seepeale harjutas ta Viimsis oma sõbra juures ning avalikes prooviruumides, milleks üks oli kuulus Petsi proovikas Telliskivis.

Sander on nüüdseks trumme mänginud 14 aastat. Ta õppis instrumenti iseseisvalt, kunagi õpetaja abi palumata. Ta ise peab ennast keskpäraseks mängijaks, öeldes, et ta lihased on valesti välja õpetatud ning nüüd on ümberõppimine raske. Kuid inimesed ümber ütlevad, et Sander mängib hästi ning hea energiaga. Samal ajal hakkas ta külastama Puntala Rocki festivali ning leidis endale palju tuttavaid ja sõpru Soomest.

ELU TARTUS

Aastal 2005, kui Sander käis 11ndas klassis, läks ta ajateenistusse. Aasta hiljem jätkas ta uuesti kooliteed. Ta lõpetas automaatiku/elektriku erialal ja töötas mõned aastad Loo elektriehituses. 2009. aastal astus Sander Eesti Maaülikooli energiakasutuse erilalale. Kuigi ta teadis Tartust paari inimest, ei suutnud ta sisse elada siin kuskil kaks aastat. Enamus ajast kulus õppimisele ja kodustele ainetööde tegemistele. Keeruliseks tegi omakorda see, et Sander on düsgraafik. Ülikoolis käies veetis Sander kaks sünnipäeva kodus õppides. Ta lõpetas bakalauruse kuid magristrisse enam edasi ei läinud ning lähiajal ei ole see tal ka plaanis.

Aastal 2010 sõbrunes Sander Tartu noorema pungigeneratsiooniga ning üheskoos loodi Project Dekadenz, mis tegutseb seniajani. Bändis on küll liikmed vahetunud, kuid kõikide vanade liikmetega saadakse suurepäraselt läbi ning vajadusel ulatatakse üksteisele abikäsi. Kui aastal 2011 koliti prooviruum Tartu Rokiklubi keldrisse, tegutseti seal aasta kuni Crystal Cloisters oma tehnikaga mujale kolis. Prooviruum oli märg ja niiske ning tehnikale mõjus see laastavalt. Tuli teha otsus, kas lõpetada kõik või võtta kamba peale laenu, et olulised asjad soetada. Valiti teine variant ja soetati väike tehnikapark. Algas elu päris oma prooviruumiga.

Aja möödudes kasvas nõudlus tehnika osas ning alustati kontsertide korraldamisega. Tartu skene oli tol ajal väike, ei toimunud üritusi, välismaised punkbändid sattusid Tartusse harva. Tänu Sandrile ja teistele on Tartu pungiskene kasvanud, tal endalgi on selle üle hea meel: "Perekond on tugevamaks kasvanud.".

Kui niiskus ja seened ruuminurgas Rokiklubi keldris lõplikult üle viskasid, võeti ette kolimine suurematesse ruumidesse 2013. aastal. Tollel pinnal sai kontserte juba viisakamalt pidada. Kohaliku alternatiivmuusikaskene kasvamisele aitas kaasa Tartu ainuke squat Anna Haava 7a. Nüüd sai väljamaa bände mugavamalt Tartusse kutsuda ja neile pärast esinemist majutust pakkuda. Sander ise elas siis ühiselamus.

2016. aastal jätkas Sander õpinguid Tartu Kutsehariduskeskuses veebidisaini ja programmeerimise alal, kuid jättis kooli pooleli ning jätkab õppimist omal käel.

Prooviruumi kolimised aga polnud lõppenud, sest ka seal olid probleemid niiskuse ja lausa ujutustega, mis 2017. aasta detsembrist ootasid neid igal nädalavahetusel. Nii leiti 2018. kevadel uued ja veel suuremad ruumid, kus praegu käivad ehitustööd. Kõike tehakse vabatahtlikult oma jõududega, ilma linna või muude institutsioonide toetuseta. Muusikute esinemisi toetatakse külastajate abil, Sander peab rahast olulisemaks suhteid bändide ja teiste inimestega.

SKENERAATORI FESTIVALI PEAKORRALDAJAKS

Punk rock pani Sandrit maailma teistmoodi vaatama. Aga suure murrangu tõi bändide Downfall of Gaia ja Morne kontsert, mida kirjeldab ta ise nii: "Kujuta ette, oled täiesti kaine ning sellises transis ja ekstaasis, et aeg kaotab igasuguse tähtsuse, sest kuidas muud moodi on võimalik ennast ära kaotada 45 minutiks ja siis ärkad kontserdi lõpus üles ja teed silmad lahti. Jõhkralt äge tunne oli.". Lemmikbände on Sandril aegade jooksul kogenenud, ta kuulab palju erinevat muusikat ning avastab nii ühel kui teisel pool rockmuusikat midagi head.

Sander ja Raik mõlgutasid festivali korraldamise mõtteid juba 2012. aasta paiku, kuid Sandril on pigem hea meel, et tollel momendil seda veel ei tehtud: "Ei olnud meil tehnikat ja teadmisi veel korralikult, oleks vist kiiresti läbi põlenud.". Kogemustepagas täitus erinevaid kontserte korrldades nii Tartus kui Tallinnas. Ja siis korraldati esimene Skeneraator 2016. aastal. Festivali ainult kahekesi juhtida ei olnud muidugi võimalik, aga õnneks on neil head sõbrad, kes pakkusid abi ja toetust ning mis peamine - uskusid neisse! Sander arvab, et kui poleks Tartu skenet ja kui ta ise üritusi ei korraldaks, võiks ta samahästi Tartust ära kolida.

Nüüdseks on Skeneraatori meeskond kasvanud, üheskoos hoitakse festival elujõulisena ja selle üle on Sandril hea meel. Festivali korraldamine tähendab aastaringset tööd ja kõik meeskonnaliikmed panustavad vabatahtlikult oma aega ja energiat. Ilma oma inimesteta poleks ka Skeneraator festivali.

Tänapäeva edukus tähendab paindlikkust. Lisaks festivali korraldamisele teeb Sander ka bändi, millega nad sel suvel tuuritama lähevad, korraldab kontserte ja hoiab skenet aktiivsena. Seal juures teeb ta ka juhutöid ehituses, elektrikuna või veebis, sest ta ei armasta paigal olla.

"Õnneks mul on mõistev ning toetav elukaaslane, kes aitab mind ja on toeks nii heas kui halvas."